Kuidas mu roosid talvitusid.

Kaks minipotiroosi, mis ma suvel peenrasse istutasin ja peenraroosid "Aspirin" ning "Scarlet Hit" olid päris normaalselt talve üle elanud. Ma ei jõudnud neid sügisel katta, ainult muldasin. Tali ja lumi olid minust tempokama liikumisega. Nad on alles noored ja väikesed, kuid kosuvad suhteliselt jõudsasti.

Saksamaalt tellitud neljast Kordese roosidest ei katnud samuti ühtki. Ei mullanud ka.
Kevadeks olid kõik parematele jahimaadele siirdunud. Ma ei olnud kärmas neid maast üles tirima ning laiskus (või taibukus!) oli seda väärt: Lichtköningen Lucia, Caramella ja Felicitas äratasid üles oma uinunud pungad ja tasapisi taastuvad. Westerland aga on paraku mu aia jaoks kadunud.

Pargirooside F.J. Grootendorsti, Hansa ning Ritausma talvitumise võib hinnata hindega "väga viis".



Juba varem mu aias olnud lumivalgete õitega põõsasroos, mille sordinime ei tea ja isegi ei mäleta, kellelt ta sain, on ca meetri kõrguselt ülespoole kuivanud. Allapoole jääv osa põõsast on viks ja viisakas, haljendab ja tekitab õiepungaalgeid.

Teised mulle tundmatud 4 põõsasroosi ja kibuvits on talve kenasti üle elanud, ning samuti ka pargirooside esiema Rosa Rugosa.

Pildil on sel aastal Luige ladalt ostetud Zaiga, mis oma esimest õit näitab.







Tänaseks on ka sel aastal mu aeda tulnud Hansalandil õienupuke küljes.