Üldiselt minu püüded astritaimi ette kasvatada lähevad enamasti untsu. No ei idane seemned. Mõni väga üksik harv kord kõigi aastakümnete jooksul on juhtunud, et saan neid ette kasvatatud.
Aga isekülvi juhtub hoopis tihedamini.
Sel aastal on isemajandamisega madal sort hakkama saanud.
Nii nagu nad kevadel tärkasid, nii ma nad ka jätsin kõverpeenra otsa peale.
1.septembri lilled on astrid mu jaoks.
Ikka sai lapsed kooli saadetud, astripundid peos.
Sel aastal aga võivad nad rahumeeli peenrale õitsema jääda. Esimene aasta, kus keegi kooli ei lähe.
Isegi veidi nukker. Ei mingit kooliasjadega sebimist.
Sügis lihtsalt tuleb. Oma igaaastast rada.
Keskpäevasedki varjud on juba pikad. Ja päike ei soojenda enam nii kuumalt.
Kuidagi ootamatult saabus jahe aeg.
2 kommentaari:
Aga mul läheb lapselaps esimesse klassi:) Usssskumatu!
Minu astrikasvatus läks ka sel aastal tuksi, paar tükki sai peenraserva. Ise nad ka meil end ei külva.
Postita kommentaar