Pühapäev, 19. september 2010

Tundmatu lilleke minu mütsi pääl.

Kuum suvi kadus nigu ilus unenägu. Niuhti!, ja lännu ta olgi!
Sügistuuled. Sügisvihmad. Jahedad, pigem küll isegi külmapoolsed varahommikud.
Unine ja uimane, koperdan läbi pimedate hommikute autosse.

Brr, külm on!
Brr, ikka külm on! Teisel hommikul ka. Ja kolmandal. Ja neljandal...

Ikka mitu head aega kulub, enne kui taipan end soojemalt riidesse toppima hakata.


Soojade riiete juurde kuulub ka müts, jõuab juba külma saanuna ajusse teadmine.
Vardad näppude vahele klõbisema!
Paar päeva, ja tulemus siin.



Suvi ja lilled veel silme ees. Nii sai mütski lillekese.
Mis sorti just see lilleke sai, ei tea. Liikigi ei oska määrata. Aga peaasi, et lilleke. Ja lehekesed kah.



Mütsi mustriks on pärlkoes redel. Kuduja piiblist valisin välja.
Lillekese noppisin ka sealtsamast piiblist. Ning lehekesedki.
Piibel ütleb lillekese nimeks karikakar. No las ta siis olla pealgi karikakar.

4 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Ilus! Nii see redel kui leheke ja mis peaasi- lilleke:)
Ma pole veel mütsini jõudnud, hädapärast tõmban kapuutsi üle. Peaks vist samuti varraste peale mõtlema hakkama, aga enne kevadet vist pole mahti sellisteks asjadeks. Siis aga tulevad juba uued lillekesed:)

Emmeliina ütles ...

edev:) ikkagi pärllill

Helve ütles ...

minu jopel kapuutsi pole. ja egas iga talv ei jõuagi käsitööni. mul oli möödunud talvel paus.
nüüd on aga kohe vajadus. ajab nihelema kui kududa ei saa.

pärlid aga... õpin edevust. nende mütsile õmblemine oli lausa eneseületus.

Köögikata ütles ...

Ohhhh, kui imeilus müts! Aga lill on ikka pigem elulõng, kui karikakar minu meelest.