Varasematel aastatel olen peale õitsemist lagodehhi pojengi (ja teistegi pojengide) õied ära lõiganud. Oli ju põõsas nooruke ja ei tahtnud tal lasta seemnete valmimise lisakoormust tekkida. Kuna sel aastal oli ta juba teist aastat uhkes-rohkes õieehtes ja mul eriti aega ka polnud, ei pingutanudki õitsenud varte äralõikamisega. Ning nagu tänahommikusest vaatepildist selgus, õieti tegin. Pojengipõõsas avanenud seemnekupardega on ikka tõeliselt huvitav ja ilus vaatepilt!
Kõik tänased teed viisid mind pojengipõõsast mööda, sõltumata haagi pikkusest.
Pildid 250816
6 kommentaari:
ongi nagu teine õitsemine :)
ma täitsa usun, et kõik teed ja haagid lagodehhist mööda viisid, on ikka igavesti uhke see nö teine õitsemine :)
Tähelepanuväärselt ilus!
Kui mulda kukuvad ja ükskord idanevad, olen kindlasti jaol:)
On veel liike, kelle seemnekandjad sama kaunid välja näevad. Kõige parem on lasta lagodehhil end ise külvata, olen niimoodi saanud paljudele seemikuid jagada.
Imelised kuprad tõesti. Mina kahjuks pole lagodehhi endal pidama saanud, ainuke liik, mis mul järjekindlalt kätte ära sureb.
Postita kommentaar