Alustasin otsast, ehk lõunapoolsest karvase viirpuu (Crataegus submollis) hekiosast. Ta kasvab mul põõsastena. Väga pikad ja teravad astlad. Äralõigatud oksahunnikud moodustasid justkui suure pusa okastraati, väga raske oli neid hiljem äravedamiseks üksteisest eraldada.
Seal on hekis ka mõned tühjad kohad. Plaanin aukude täiteks istutada sinna valgeõielise kõrgekasvulise pargiroose. Et tekitavad siis koos sellise veidi hirmuäratava okkalise komplekti.
Seal, kus karvane viirpuu lõpeb, jätkub hekk siberi kontpuuga (Cornus alba).
Siin vahel on mingi anomaalia. Sellest kohast, mis tühi on, läks välja nii karvase viirpuu istik kui ka siberi kontpuu. Püüan sinna pesapaika luua pargiroosile. Hm, kitsed sõid istiku ära. Mingi jupike siiski on veel alles. (Pildil ei paista välja)
Heki lõpetab kolm põõsast mingit pajulist. See liik kasvatab noorena pikki sihvakaid hästi painduvaid võrseid, mis floristikas tarvilikud on. Siberi kontpuu ja pajupõõsaste vahel on kolm põõsast rohelise oksaga kontpuud. Liik/sort määramata.
Idasuunal on külatee ääres kõrge kuusehekk ja selle aiapoolses osas kuuseheki (Picea abies) kõrval veel omakorda kreegid ja üks tundmatu (minu jaoks ) isetekkeline lehtpõõsas ning aroonia (Aronia melanocarpa)
Põhjasuunal kasvab grillinurga kaitseks kaarekujuliselt istutatud 3 liigiga sirelihekk: kõige tavapärasem vana taluaedade lilla sirel (Syringa vulgaris), siis topeltõieline valge sirel ja ja lihtõieline valge sirel. Heki sisse on istutatud ka harilik pärn (Tilia cordata), harilik tamm (Quercus robur) ja arukask (Betula pendula).
Üks hekike on ka aias sees. Taraenelas (Spiraea chamaedryfolia). Ümbritseb kolmest küljest kompostihunnikut.
Pildid 150217
4 kommentaari:
Mul ei ole ühtegi hekki ja praegu mõtlen, et päris hea, et ei jõudnud istutada omal ajal, praegu ei oleks kellestki nende hooldajat.
Hekid on ilusad ja huvitavad. Seda enam, kui neid on mitut sorti.
Viirpuu vahele pargiroosi pista võib ikka, roos alustab ju alles pärast viirpuud ja siis on huvitav. Mul on vanaperenaise pistetud vanad pargikad läinud nt toompihlakasse, sirelisse ja jälle taraenela võpsiku sisse, ei ytleks, et kole ja mõttetu, pigem huvitav ja tore.
Aitäh, sain oma hullunud taraenelale ka ladinakeelse nime teada.
Viirpuud on md, nii ilus piitdeaia valik kui ka psyhholoogiline - pole kurjamit, kes yritaks sellest läbi ronida. Ja kuidas nad maikuus õitsevad!
Huvitav, kas see anomaalia on seotud kitsedega? Söövad endale raja sisse? :)
See igatahes on hea, et talvest niigi palju tulu tõuseb :)
Üldiselt ma suurt vaeva hekkide korrastamisega näinud pole. Nad mul vabakujulised ja tegelikult kiiresti laiutama ka ei hakka. Viirpuu ja sirelihekid on üle 25 aasta tagasi istutatud ja enne selleaastast hooldust vaid ühe korra eelnevalt hooldust saanud.
Mu aiakujunduses on hekid privaatsuse saavutamiseks väga vajalikud, sest kahest küljest piirneb aed teega ja kolmandas küljes on naabri kodu ja aed lähedal.
Ja noh, mida rohkem erinevaid liike hekis, seda rõõmsam ja huvitavam minu jaoks. :)
Anomaalia kitsedega seotud ei ole. Lääneküljes on mets ja kitsed tulevad sealt. Roosike jäi neile kindlasti hambusse viirpuumarjadega maiustamise kõigus.
Postita kommentaar