Pildid 310517
Külvasin köögivilja, istutasin kasvuhoonesse tomatid ja paprikad, jõudsin ka ära rohida kivila ning sellega saigi koduaeg otsa.
Pildistamise tiir tuli pooljoostes teha, tuli väga palju uduseid pilte ja osa õitsejatest jäi seetõttu blogipostitusest välja. Aga mis seal`s ikka, eks nad jäävad siis tulevateks aegadeks korrektselt pildile püüda.
4 kommentaari:
Väga tore ja kodune aed on sul. Väga meeldib kiviktaimla ( või peab ütlema kivila?), selline loomulik ja terviklik, seotud reljeefi ja loodusega.Ja palju huvitavaid taimi ja kohe küsin ka, et kes on see ümmarguste kollaste nuppudega lill, lehed nagu pojengil?
maurus
kas nüüd saad mõnda aega jälle koos aiaga elada ja ise ka oma aia ilu nautida ?
Aitähh, Maurus! Vahet pole, kuidas ütled, et kas kiviktaimla või kivila. Nimi ei riku asja olemust. Kollaste nuppudega lill on lagodehhi pojeng.
RR, nüüd saan jah päris pikalt oma aiaga koos olla. Esialgul naudin aiatöid ja hiljem lisandub ilu ehk ka ikka. ;) Aga naudin, täiega!
Aitäh, Helve! Ilus lill on see lagodehhi pojeng. Minu vanas taluaias on küll pojenge, aga sellist ei ole.
Aga mis puutub vahesse kivila ja kiviktaimla vahel, siis minu silmis on vahe küll - kivila on selline kunstlikult tekitatud ja pisitillukeste taimekestega täidetud kivide kogum nt. siledal maapinnal, reljeefi arvestamata, kivid laotud äärmise täpsuse ja piinliku korralikkusega, aga tulemus on kunstlik.
Aga kiviktaimla on selline pealtnäha nagu isetekkeline kooslus, kuigi ka siin on aedniku käsi mängus, nt. nagu sinul.
See on ainult minu, vanainimese nägemus asjast, ehk ühe sõnaga - asi peab olema seal, kuhu ta on nagu loodud.
maurus
Postita kommentaar