Veidike tibutas vihma, trehvas päikestki korraks.
Laupäeva hommikul säras päike taevas ja kartulivõtt oli lausa lustlik.
Ennelõunal kui lõpetasime, hakkas jälle märgi pilveräbalaid üle taeva jooksma.
Valisime välja selleaastased "nunnud-vigurdajad"
rohelise tiivaga liblikas
Siiami kaksikud
ning kaks parti
Saak oli pigem hea kui keskmine. Muld oli hästi märg ja seepärast kartulidki porisemad tavapärasest.
Enne keldrisse viimist tuleb veel kuuri all kuivada lasta.
Tööd küll veidi rohkem, kuid selle kompenseerib täiesti teadmine, et hoolimata vihmasest suvest, on pere talvekartul olemas. Põhiline: liigse väetiseta, mürkideta.
3 kommentaari:
Siis läks teil ju hästi, kui liigne vihm kartuleid mädanema ei ajanud.
Ja need nunnud on alati lahedad, ma olin kunagi kooliajal sovhoosipõllul päris hädas, et neid nunnusid ära tassida ei saanud. :oP
Sügise suurim töö tehtud! Vanasti kui veel kartuleid ise kasvatasime, oli peale nende ülessaamist alati väga hea tunne. Nüüd saan nad ka ikka mahedalt kasvatatuna, aga neid nunnusid pole enam näidata.
Oma supipeenrast tõin eile küllühe vigurporgandi.
sel aastal läks tõesti hästi.
möödunud aastal jälle vastupidi: kuigi suvi oli ilus, jooksis meie köögivilja- ja kartulimaa otsast mingi kummaline triip läbi: paari-kolme meetri ulatuses kasvas kõik väga hästi, teiselpool triipu aga kiratses kõik. kiratsev osa moodustas enamiku ja nii ei saanud me ei köögivilja ega kartulit.
mis see olla võis, ei oska isegi arvata mitte.
Postita kommentaar