Minu uus toalill

Kalla

Zantedeschia

Üldiseloomustus

Mitmeaastaste rohttaimede perekond võhaliste (Araceae) sugukonnas.
Neid on kokku 8 erinevat liiki risoomtaimi, mis looduslikult on levinud troopilise ja Lõuna-Aafrika soostunud, suviti kuivadel tasandikel. Enim on nad levinud Lõuna-Aafrika Vabariigi Natali provintsis.

Kalladel on lihakas risoom, nooljate lehelabadega juurmised lehed ja kuni 1 m pikkuse õisikuvarre tipus asetsev tõlvikõisik, mida ümbritseb valge, kollane või roosa torbikukujuline kõrgleht - õisiku kandeleht.

Sobib ka algajale kasvatajale, sest ei ole väga nõudlik.

Liigid
Harilik kalla (Z. aethiopia)
Süstjas kalla (Z. rehmanii)
Kollane kalla (Z. elliottiana)

Temperatuur ja niiskus
Temperatuur peaks olema pigem mõõdukas, jahe.

Kasvuaja algul (septembrist detsembrini) hoida jahedamas (10-12 kraadi),

õitsemise tippajal (jaanuar-aprill) pisut soojemas (15-18 kraadi).

Uute lehtede kasvamise ajal vajab rohkem õhuniiskust. Suvel võib tõsta õue.

Valgus
Kasvatada valges (eriti uute lehtede kasvamise ajal), kuid mitte jätta otsese päikesevalguse kätte.

Kastmine
Õitsemise ajal tuleb korralikult kasta, hea on hoida mullapall pidevalt mõõdukalt niiske. Puhkeajal (maist augustini) ja peale istutamist vähendada kastmist oluliselt.

Väetamine
Õitsemise ajal soovib korralikku väetamist toalilledele mõeldud täisväetisega või 0,1-protsendilise väetiselahusega.

Enne õitsemist ja õitsemise ajal võib kasutada õitsemist soodustavaid väetiseid. Soovitav on väetada üle kahe nädala.

Õitsemine
Õitseb sügisel ning õite värv sõltub sordist.

Ümberistutamine
Vajab suurt potti (12-14 cm läbimõõduga) ja viljakat, huumusrikast mulda, mis laseb hästi õhku läbi. Mulda ise segades võtta mätta- ja sõnnikumullast ning liivast segu (3:2:1).

Värviliste õitega kallad vajavad pikka puhkeperioodi ja happelist mulda. Istutades jälgida, et mugula kumeram pool asub allpool, sest nõgusalt poolt kasvavad uued lehed ja õisikuvarred. Ümberistutada on soovitav augustis.

Paljundamine
Jagamise teel.

Muu
Mürgine taim sisaldades kaltsiumoksalaati.

Nahaga kokku puutudes võib tekkida sügelus ja paistetus, süües oksendamine ning kõhulahtisus.

Energeetiline mõju
Seemnemaailm: "Väidetavalt kaitseb kalla maja õnne, kus puudub üksmeel ja kus abikaasad ei leia ühist keelt. Kalla mitte ainult ei vii vastandenergiaid kuldse kesktee poole, vaid muudab neid rõõmuallikateks.

Kalla energia seisab laiskuse, pessimismi, kurbuse, rõhutuse ja depressiooni vastu.

Kalla tõstab immuunsust emotsionaalse väsimuse ja stressi vastu, täites õhku rõõmu ja reipusega."

Tekst siit

Usun, et minul on kalla energiat laiskuse vastu vaja. Kodus olles võib väga mugavaks muutuda.

Kevad aknalaual

Mehe sünnipäevaks kingiti mulle ka lilli.
Paar nädalat nautisin aknalauakevadet. Nüüdseks juba kahjuks hakkab ära õitsema. Siinkohal siis väike meenutus.

Aasta algus

Mõnusat seda aastat teile, aiablogijad ja lugejad-uudistajad!

Kümmekond päeva juba kestnud, kuid vaid õrn aimdus sellest, mis ta endaga kaasa toob.
Loodame ilusa ja hea ülekaalu.

Vilkaid näppe ja rõõmsaid mõtteid ja uljaid fantaasialende ja-ja-ja... rohkelt häid soove-unistusi ning nende täitumisi!

Pähklikülv

Kolme inimese maitsmismeeled ütlesid, et punase sarapuu pähklid on maitsvamad kui metsapähklid.
Ma ei mäleta, millal ja millisest puukoolist oma punaselehelise sarapuu ostsin. Arhiiv on ka hetkel saladuslikult kadunud.
Kuid mäletan, et puukoolitädi rääkis, et tema punaselehelised sarapuud on lihtsalt pähklikülvid. Õnneasi, kas tärkab punaseleheline või on tavalise sarapuuga tolmelnud.

Hmmm, head asja võiks ju aias rohkem olla? Ja katsetamine meeldib ka.

Valisin 10 punaselehelist sarapuupähklit ja panin potti. Surusin natuke mulla sisse ikka ka. Potti just seepärast, et oleks kaitstud muttide ja hiirte rünnaku eest.




Mõeldes sellele, et millisesse keskkonda pähkel kukub, korjasin sarapuu alt lehti ja kõdu ning asetasin pähklitele peale.
Poti kaevasin peenrasse. Jätsin veidi kõrgemalt serva välja. Et pealtpoolt ei saaks närilised rünnata.


Kõige lõpuks katsin kuuseokstega. Ikka kaitseks näriliste eest.
Kuuseokste peale veits mulda. Et tuul neid minema ei puhuks.







Tunnistan ausalt üles, et pole mul aimupoegagi, kuidas ja kui kaua aega võtab, et pähklist sarapuupojuke välja tuleks.
Eks näis, millega eksperiment lõpeb.

Oma aia pähklid

Mitte ainult õunapuud, vaid ka punaseleheline sarapuupõõsake (pildil paremal) kandis sel sügisel täitsa arvestatavat saaki.

Täna sadas laia lund. Õhutemperatuur on praegu miinus pool. Lumelörts vajub veena mööda aknaklaase allapoole. Kuid maapind on ikka juba valgepoolne. Näib, et läheb veel veidi külmemaks.
Toas on mõnus põletada küünlaid.

Käsil koristustööd. Lausa suurpuhastus! Jõuluajaks kodu korda.

Algas advendiaeg

Jõulukaktus on hoos. Õues on ropult pime. Tuuline ja märrrrg. St, vihma valab.
Vägisi meenub August Alle "Eesti pastoraal".

Toas on hubane ja soe. Küünlaleek ja kaneelisaiakesed. Varsti saab omatehtud leiba...


Kaunist advendiaega kõigile!

Selle talvehooaja esimene

Ega tali taeva jää, ütleb vanasõna. Kuigi mõnel aastal kipub jääma küll. Vastupidiselt kahele eelnenud lumerohkele talvele.

Tänasel päeval oli siis au lasta langeda selle lumehooaja esimestel helvestel. Vaevalt et nad pidama jäävad, kuid siiski esimestena ajalukku kirjutatud.
Sadas roosinuppudele ja tegi sügisastrid kohevateks valgeteks õietupsudeks. Kohati lillakat tooni läbi kumamas.









Vapiloom on talveasendis. Oli juba oktoobri keskel tegelikult. Kortsus ja pea kivile toetatult tukkumas. Valge teki ootuses.
Terake metsast on aeda nihkunud. Eile panin nored viljapuud jäneste eest peitu. Töö käigus täheldasin, et üksikuid oksi olid nad juba hiljaaegu kärpida jõudnud. Aga enam ei saa! Vot!









Liiliapeenarasse ostsin ikka veel mõned sibulad juurde. Uurisin ka, kuidas nad peenras talve üle elavad. Neile pidi ikka paks kiht lillevarsi jms peale kuhjatama. Eks minagi siis. Oktoobri keskel likvideerisin suurt pargiroosipõõsast ja lehtedega oksad tõin liiliapeenra katteks. Lillevarsi ei viitsinud tuua. Hiljem lisandusid peale kuuseoksad. Vastavalt miinuskraadidele ja lumeoludele on võimalik reguleerida. Et kas tuleb veel kuuseoksi lisada või piisab olemasolevatest.










Kuigi olen juba 2 nädalat kodune olnud, jõudsin alles eile daaliajuurikate üleskaevamiseni. Kohe kuidagi ei kiskunud aiatöödele. Lillevarred sain ka mõne päeva eest lõigatud. Nüüd puha tasane peenar. Ainult see madalate sügisastrite põõsas.
Krüsanteemile kuhjasin kuuseoksi. Ehk ikka elab talve üle.
Roosid on muldamata.
Kindlasti läheb veel soojaks. Täna oli mõnecm-ne mullakiht külmunud. Ei viitsinud koukimistööd ette võtta.


Vaatasin veel oktoobrikuus õitsevate lillede pilte. Nii palju oli neid! Olin ka postitusega alustanud, kuid kiired ajad olid ja nii jäigi postitus lõpetamata.
Püüan ka ükspäev selle ära teha. Värvikirevaid õisi hallil ajal kena kaeda. Kasvõi blogiski.