teisipäev, 16. september 2008

Vanaema õunapuu otsas.

Ta noppis sealt Sidrunkollaseid taliõunu

ja Tartu roose.


Sidrunkollane polnud enam mitu aastat nii rohket saaki kandnud, kuid õunad iseenesest olid tavapärasest pisemad. Tartu roos samamoodi, saagikus normaalne, kuid viljad väiksevõitu. Päikesepuudus ehk?

3 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Tänavu kurdab enamus inimesi, et õunasaak on olematu. Sul on väga vedanud, nii palju nii ilusaid õunu.

Hiline ütles ...

Mul küll päris olematu ei ole, hulga vähem küll kui eelmisel aastal, aga tänu põuale väiksemad ja valmimise perioodil jäi päikest väheks, maitse ka viletsam.

toompeale ütles ...

Sidrunkollasest ma tõesti ei saa aru, miks just sel aastal nii saagikas oli.
üldiselt on võimalik puude viljakandvust võra kujundamisega reguleerida, et ära hoida saagikandvuse perioodilidust.
ma olen ikka igal aastal mingit saaki saanud.
ja kui öökülm kipub õitsemise ajal liiga tegema, siis aitab tossav lõke.

aga päikest jäi valmimisperioodil tõesti väheks. Tartu roosid on lausa kahvanäod, võrreldes nende tegeliku võimaliku väljanägemisega.