Jõulud ja aastavahetus.

jõulud möödas ja vaata et hakkavad ununemagi.
täna juba aasta viimane päev. jääb vaid nentida, et üha kiiremini ja kiiremini eluaastate lisandudes päevad kaovad.

minu selle aasta jõuluaeg ja aastavahetuski meenutab vägisi August Alle "Eesti pastoraali": ... puru veel suus, pead võtma märsi, perenaine ei oodata kärsi...
õhtul hilja saan koju ja varahommikul jälle tööle.

jõululaupäev oli siiski vaba ja see kujunes traditsioonipäraselt.
hommikupoolik perekeskne, siis paar-kolm seadekest kalmudele vaja teha ning surnuaialkäik. mehe vanaema, vanaisa, äia haudadel. ja armas sõbranna, juba teist aastat puhkab seal. ning tädi Roosi. tädi Roosi oli üksik naine, kes peale sõda jäi ämma-äia majja korterisse ning temast sai tõeline pere liige. oma elu lõpuni elaski ta ämma-äia juures ja oli alati peresündmustes osaline. justkui päris vanaema.

jõuluõhtu oli seekord naabrite, mehe venna pere juures.
ka seegi on juba üsna pikk traditsioon: jõululõuna või jõuluõhtu, kuidas kunagi käib ringiratast: ämm, meie või mehe venna pere on järgemööda kostitajateks. tõsi küll, ämm on jäänud juba üsna viletsaks ja viimastel aastatel jagavad ta lapsed siis omavahel korraldamiskordi.

ning kui jõuluõhtult koju jõuame, leiame kuuse alt kingikoti ning algab peresisene õhtu.

sel aastal jäi mu õhtu lühikeseks, sest "... puru veel suus..." jne.


kuid üllatus, üllatus!
sel aastal ei pidanud ma mitte jõulupärga ja vanikut välisukse kõrvale ise tegema.
poiss oli täiesti huvitatud ja seekord siis õuekaunistused temalt.






pildid on tehtud 29.dets. oli mõnusalt külm ja loodus härmas.
järgmist päeva ilmestas traditsiooniline sula.


LUSTILIST AASTAVAHETUST JA KAUNIST UUT AASTAT!