Meie võõrustaja Thela blogi püsilugejana võisin juba arvata, et midagi tõeliselt huvitavat on meid ees ootamas.
Kuid pildid blogis suudavad siiski vaid tühise osa aia võlust lugejani tuua.
Aia tõelist omapära ja hingust saab tabada vaid kohal viibides.
Hästi vahva koht oli bassein koos terrassiga. Seal on mõnus istuda päeval ja eriti hubane kindlasti õhtuses küünlavalguses.
Üldjuhul mulle eriti kujud aias ei meeldi, kuid siin olid nad küll igaüks leidnud sobiva ja õige koha. Ja nüüd peaks küll ütlema, et kujud aias mulle täitsa meeldivad...
Eriline lemmik muidugi Aiahaldjas.
Mereäärse küla koduna kummardus merele.
Ja kivid, kivid, kivid...
Kaared aias on mu meelest hästi head ja huvitavad aiakujunduselemendid.
Liigirikas on see aed. Nii mõndagi taime kohtasin esmakordselt...
Kohe näha, et perenaisel on kunstnikusilma ja kunstnikukätt. Seltskondki sai proovida, kuidas on paverpoliga meisterdada kujusid või vaase.
Nohjah, uudishimu ajas mind isegi tuppa, Thela taastatud hingega asju imetlema!
Oli tõsiselt kahju nii kiiresti sellest imelisest aiast ja toredast seltskonnast lahkuda, kuid isegi see lühike sealveedetud aeg oli elamusterohke.
Tänud Thelale ja Lepatriinule!
Vaprad naised olete!
5 kommentaari:
Minu eriline lemmik on ka see Aiahaldjas. Ta on kohe seda nägu, et võtab kaitsta ja toetada kõiki oma perenaiste tegemisi. Super kanged naised, kes kodust kaugel tööl käies suudavad ehitada maja, rajada ilusa aia ja olla muidu nii vitaalsed. Oleme Thelaga ühevanused, aga ma ei jõua pooltki seda, mida tema. Nüüd olen juba mitu päeva nurgas häbenenud ja elu üle järele mõelnud :)
oi, Mare, häbeneda pole Sul küll vaja! igale inimesele on ju antud oma ja pojad suureks kasvatada on ka suur tegu. ning pedagoogitöö...praegusel eriti vabameelsel ajal!
Kahju, et me ei kohtunud. Aga miskipärast on mul tunne, et kui me ükskord tulemas oleme, jääd Sa teele:)
oi, Muhedik, mulle meeldib see tunne!
Postita kommentaar