kolmapäev, 4. jaanuar 2017

Aasta 2017 algus

Jõulud olid rohelised. Nii siin- kui sealpool lahte. Aastavahetusel oli sooja 6 kraadi ja sadas vihma. Sama seis ka 1.jaanuari päeval. Kuid aasta esimese päeva õhtul sirasid juba taevas tähed, kuigi vihma udutas ka. Õhk oli ju vett tihkelt täis.  2.jaanuari hommik võttis meid vastu kerge lumekirmega ja -2--ga. Selline seis oli Jõgevamaal. Kodus, Raplamaal, igatahes 2.jaanuari õhtul veel polnud lumest jälgegi. 
Kuid 3.jaanuar oli meilgi juba kergelt lumine. Külma kuni -6. 





Avatud aed on avatud aed. Kõik kes soovivad, jalutavad läbi või jäävad pikemaks ajaks peatuma või leiavad lausa midagi suupärast.
Mõned pildid talveroogade jääkidest:

Taanis aretatud emadepäeva roosid Moterdag,
erinevad punased/roosad värvitoonid ja valged

rodo Puncta

heitlehine rodo Klondyke

rodo Madame Masson

rabe remmelgas Bullata

ja muidugi pargiroosid. Mida okkalisem, seda maitsvamad! Gurmee!


Eile (so 030117) sain siis lõpuks alustada kaitseümbriste panekuga. Muist sai tehtud, muist tööst jäi tänaseks.



Et päevast aimu saada, lisan mõned üldised aiavaated.












Sügisel läks kiireks, tööleminek oktoobrikuus tuli arvatavast varem ja vaid kolm päeva sain asjast ette teada. Vahtralehtede riisumine jäi pooleli, oli veel natuke lehti puudes ja lillevarred jäid lõikamata ja muidugi talvekaitsed noortele põõsastele-puudele panemata. Ülejäänud sügistööd said tehtud. Küüslauk istutatud ja porgand külvatud ja kasvuhoone kevadeootuseks valmis pandud. Ja peenramaa kaevatud.

Vahepeal novembris oli kõva talv. Lootuses, et ikka veel sula ja sooja tuleb, ostsin töö juurest siiski lillesibulaid. Lootus täitus. Novembri lõpus tulin koju käima ja istutasin sibulad aeda.

Jõulu ja aastavahetuse vahel lõikusin ära lillepealsed.
Ja kui täna lõpetan noortele puukestele ja põõsastele kaitsete panemise, saan aiahooajale joone alla tõmmata. Siis võib ka tali lahkesti tulla.

Hm.... kui veel suusasaapad üles leiaks...
Üleeelmisel suvel koristasin väga põhjalikult maja ja panin suusasaapad kindlasse kohta. See koht on aga kahjuks liiga kindel.

5 kommentaari:

Tsiil ütles ...

Äranäritud rododsid on küll hale vaadata. Mul näkitsesid eelmiselö aastal ka igasuguseid ootamatuid okaspuid, nt jaapani mändi. Ei tulnud selle pealegi, et seda kuidagi kaitsma peaks. Eks see leebem detsembriilm lasigi tasapisi tagantjärele toimetada.
Ilusat ja lumist talve ja kosutavat kevadet !

Mariihen ütles ...

Meil on sama lugu. Kui ikka asi on kadunud, siis selge, et kindlas kohas. Kahjuks keegi (enamasti mina) ei viitsi kindla koha legendi ei joonistada ega märksõnadega kirja panna. Kunagi hiljem, kui asja enam üldse vaja pole, leiame selle kindal koha ikka üles. Mõnikord kulub selleks pea aasta.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Jah, see kindel koht kipub meiegi tares liiga kindel olema :) Kitsed teevad palju kurja küll aga jänesed oleks veel hullemad. Kits kujundab, jänes tapab.

Eve Piibeleht ütles ...

Mõnikord on haige olemisest kasu ka, ma olen viimase paari kuu jooksul pidanud palju kodus olema ja kappe koristanud, väga huvitavaid asju on välja tulnud.

iirisesõber ütles ...

Ilusat uut saabunud aastat,nii aeda,kui isiklikku ellu!
Tean,et kitsed teevad rododele suurt kurja.Olen nii mõnelgi varasemal aastal samamoodi kurtnud,aga nüüd juba õige mitmes aasta korralik võrkaed talveks ees.Vähemaga minul ei õnnestunud neid rododest eemal hoida.
Lumeolud meil sarnased Sinuga ja täna nüüdseks temp.juba langenud-14C ja tugev tuul.