Püüdsin vahepeal aiablogi ühendada teise blogiga, kuid olen praeguseks aru saanud, et aiandusel on mu elus suurem tähtsus kui ma ise arvata oskasin.
Aed on mu tervise taastaja, rõõm ja pelgupaik. Kõik mu hommikud algavad basseinisulpsuga aias. Aastaringselt. Välja arvatud muidugi olukorrad, kus külmetus või viirus kimbutab. Või juhtumisi hommikul kodus pole. Aias teen varakevadest alates igal hommikul oma kohvitassiga tiiru. Teine, kolmas ja nii mõnigi tiir veel lisanduvad päeva jooksul kuni hilise õhtuni välja. Kuulan looduse hääli ja naudin lillede ilu. Igal tunnil päevas ja aastaajal on oma valgus ja erinev tonaalsus. Taimedki muutuvad päeva jooksul. Ja mul on rõõm kõike seda nautida. Kõlab nagu Paradiis, eks ole! Minu jaoks ongi aed Paradiis. Mitte ainult töö rügamise paik vaid ka elu nautimise paik.
Seepärast on aia arengu tagasivaadegi oluline ja jätkan eraldi aiablogiga.
Tere tulemast tagasi endised lugejad ja tere tulemast uutele jälgijatele!
1 kommentaar:
Jah, Aed ongi Paradiis, ka minu jaoks ja ma pean ennast tagasi hoidma, et seda paradiisi liiga tihti (no võiks ju lausa iga päev) ei jagaks :)
Postita kommentaar