Algus.

Hiina vanasõna ütleb: „Kui tahad olla õnnelik ühe tunni, siis joo ennnast purju. Kui tahad olla õnnelik ühe päeva, siis abiellu. Kui tahad olla õnnelik kogu elu, siis raja oma isiklik aed.“

Isiklik aed annab toimetamist kogu eluks küll, tõesti-tõesti! Eriti veel kui aed on osa eluruumist! Minu jaoks on, suur osa! Nii kui ilmad soojemaks lähevad ja lumi sulab, toimub enamus minu ja mu pere elutegevusest õues.

Aia rajamine on tõsine ettevõtmine.
Kui sellega alustasin, oli meil talumajapidamine, loomad ja viljapõllud, mets ja karjamaa, kodu ehitamine täies hoos, (elumaja ja laut ja muud kõrvalhooned). Kõik käis paralleelselt, samm sammult, ehitustegevus, karja arendamine, aia planeerimine ja rajamine.

Jagasin aia jaoks eraldatud osa kolmeks: iluaed ümber elumaja, iluaia ja naabrite tee vahele lõunapoolsesse osasse puuvilja- ja marjaaed ning selle kõrvale kohe kasvuhoonega köögiviljaaed, ühelt poolt iluaia jätkuna ja teisest küljest siis viljapuuaia jätkuna.
Köögiviljamaa lõpp oli põllumaa algus: kartul teravili.

Iluaeda otsustasin haljastada esialgul vaid eestimaal kasvavate puude-põõsastega, et hiljem tasapisi lisandub siis kaunimat ja eksootilisemat ka.

Samamoodi soovisin tasapisi vanadest taluaedadest püsikuid ja roose kokku korjata.

Pargiidee muidugi ikka ka oli täitsa olemas, kuid algusaastatel kohta, aega ning muid sarnaseid ressursse ei kippunud olema.

Perega arutasime läbi, kuhu suuremad puud ja kuidas muruga, kuhu võimalikud lillepeenrad jne.

Aeg-ajalt läksid meie arvamused mehega lahku, kuid alati leidsime kompromissi.

Põhinõudmised
• hoonete, eriti elumaja seinad peavad jääma vabaks , ei mingeid suuri puid.
selle nõudega olin nõus, no paar põõsakest ikka sattusid ka maja seina äärde ja see kadakas oli ka hästi väike ja madal, mis kõrvalhoone seina äärde istutatud sai. ta hiljem kasvas lihtsalt suuremaks ja nii hästi sobivad sinna jõuluküünlad peale, et sellega siis kõik OK!
• maja ümber peab jääma suur muruplats, et oleks hea niita, ei pea olema muru sees siin ja seal puid ja põõsaid.
no olgu, olgu! puud –põõsad aiaäärtesse! ainult nad tasapisi nihkuvad märkamatult aiaäärtest majale lähemale. vist täitsa iseenesest, sest pahandusi pole tekkinud nende istutamise käigus!
no ja muruplats jääb väiksemaks ja tasapisi harjub ka muruniidukiga ümber puude ja põõsaste tiirutama.
• veesilm keset muru? nii suure kaevas kopamees?
täitsa ilus ju.
aga ta jääb kuidagi üksikuks?
lillepeenrad juurde, lillepeenrad, mis muud!
teeme ebatavalised, käänulised ja kitsad peenrad! mis sa arvad, kuidas nad sobiksid siia?
pikk nöör, mina ühte otsa, mees teise, ta sattus täitsa hoogu loogete seadmisega! ruttu labidas maasse, enne kui ümber mõtleb! juhhei, ja valmis, küll jõuab lilli ka sinna peale muretseda!

muru niitmise ajal ta kirus küll neid looklevaid peenraid, kuid ise tegi!
Nüüd on ta enamasti kõigega nõus, mis välja pakun. Nagunii muru niitmine on juba laveerimine labürindis ja kaks peamist punkti on enam-vähem täidetud ikka ka. Ju talle see ikka siis meeldib, mis teinud olen! Ise olen küll rahul!

Minu põhieesmärgiks on tekitada aeda võimalikult palju erinevaid huvitavaid ja ilusaid istumiskohti.
Tekivad, tasa ja targu, märkamatult!

Ja veel soovin parki kõigi Eestimaa puudega.

Kuna loomapidamine on ammu lõppenud ja põldugi enam ei pea, siis on 1 ha pargiala täitsa olemas.
Ja iluaeda püüan puuvilja- ja köögiviljaaiaga kuidagi sujuvalt kokku sobitada, et kaoks ära ranged piirid.