FORSÜÜTIA (Forsythia)

on üks eriti päikseline põõsas, mis rõõmustab kõiki oma täies kuldses ilus, kosutades peale pikka ja tüütut talve oma päikselisusega.

Kunagi ammu, arvan, et rohkem kui 20 aastat tagasi kinkis sõbranna meile pulma-aastapäevaks noore värd-forsüütia istiku.
Istutasin ta maja lähedale, lõunapoolsesse külge.
Ega ta eriti nende aastate jooksul uusi oksi ja võsusid ei kasvatanud, kuid need, mis olid, õitsesid alati rikkalikult. Jäi suhteliselt väikeseks ja madalaks põõsaks.

Kui kolisime, oli teda lihtne kaasa võtta.
Uue asukoha sai ta maja idapoolsesse külge, suure vahtra alla. Õitseb siis kui vaher alles raagus , nii et õitsemisaegne kasvukoht on päikseline ja soe.
Lõunapäike os seltsiks talle tegelikult aastaringselt.
Taustaks tavalised elupuud.
Jääb just parkimisplatsi otsa, nii et kui autoga õue sõidan, särab ta rõõmsalt vastu, justkui tervitus kojusaabumisel!

Püganud teda pole, kuid arvan, ehk sel kevadel proovin veidi vanu oksi kärpida.

Kõrgust on tal ca 1,5 m, laiust veidi alla meetri. Niisugune väikseke teine!



Forsüütiad kasvavad looduslikult Aasias (Hiinas), üks liik pärineb ka Euroopast (Balkanilt). Forsüütiad kasvavad kuni 3-meetri kõrguseks ja sama laiaks.

Forsüütiat kasvab Eestis mitut liiki, kõige tuntumad on looklev forsüütia (Forsythia suspensa) ja värd-forsüütia (Forsythia x intermedia). Tänapäeval on müügil palju värd-forsüütia sorte, üks paremaid on 'Spectabilis', kõrgus kuni 2 meetrit. On ka miniaia jaoks väiksekasvulisi sorte nagu 'Minigold' (0,5–1m).
Veel levinud sorte – laiuva võraga säravkollane 'Lunwood' (1-1,5m), 'Freja' (1-1,5 m), 'Maluch' (~1m), oranziõieline 'Beatrix Farrand' (1-1,5 m) jt.
Lookleval forsüütial ütleb nimi juba ära, et oksad on looklevad. Põõsa võra on laiuv, oksad pikalt kaardus ja seetõttu talvitub ta paremini, jääb suures osas lume alla, kui samas püstine värd-forsüütia võib saada tugevaid külmakahjustusi.

Forsüütial on kuldkollased kuni oranžid kellukesekujulised õied, mis asuvad pikki võrset 1-3 kaupa. Õitseb põõsas aprilli lõpus mai alul enne lehtimist, et õite ilu täies hiilguses välja paistaks.

Mulla suhtes pole forsüütia nõudlik, kasvukoht peab olema aga päikseline, nagu enamusel rikkalikult õitsvatest põõsastest. Poolvarjulises kasvukohas on õisi poole vähem.

Noori taimi võib julgelt peale õitsemist kärpida, see sunnib neid uusi võrseid kasvatama. Ka vanad oksad lõigatakse igal aastal peale õitsemist maapinnalt välja ning kärbitakse külgmisi, laiutama kippuvaid võrseid. Suve jooksul kasvavad tugevad noored võrsed, mis sügiseks puituvad ja järgmisel paaril aastal rikkalikult õitsevad.

Forsüütiatest võib teha nii vabakujulise kui ka pöetud heki, viimane ei õitse siiski nii rikkalikult.

Inglased lisavad forsüütia juurde valgeid või kuumades toonides fosteri ja darvinhübriidtulpe, samuti kollase lehestiku või õitega taimi.
Forsüütiate erekollased kuni oranžikad õied vastanduvad efektselt siniste lõosilmadega (Myosotis).

Forsüütia partnerid peavad võistlema tema õite erksuse ja põõsavormiga, head kaaslased on punaseõieline verev sõstar (Ribes sanguineum), valgete ja kahvatukollaste õitega nartsissid, sinised hüatsindid ja kollasekirju lehestikuga taimed.
Meie heitliku kevade juures on ustavad kavalerid ka punaste okstega kontpuud, valgevahune tuhkur-enela sort 'Grefsheim', kuumades toonides õitega ebaküdooniad, mitmesugused varakevadel õitsevad ilukirsid ja tüvipajud.
Forsüütia taustaks eelista tumedaokkalisi igihaljaid okaspuid, nagu serbia kuusk, jugapuu ning mägimänd.

Looklevat forsüütiat võib kasutada nõlvade katteks.
Kõrgel terrassi serval kasvades võivad tema looklevad oksad kasvada 3-4 meetri pikkuseks ja alla rippudes katta müüri.

Peale õitsemist on forsüütiad vormitud ja igavad, neid võiks suveks rüütada mõne ronitaime või suveliaaniga. Suurekasvulised, grupina istutatud forsüütiasordid on eriti uhked mõne varaõitsva elulõnga (alpi elulõngad) toestusena.

Sügisvärvus on forsüütial helekollane, aga vahel üllatab põõsas teid mõne tumelillade lehtedega oksaga.

Forsüütiat on hea ajatada, näiteks naistepäevaks, toote 8 päeva varem oksad vaasi ja 8-nda hommikul on nad juba õies.