Õige varsti kasvatas paar uut õisikuvart.
Seemnekaunad küpsesid, muutusid pruuniks, avanesid, külvasid seemned...
Samal ajal õisevad uued õisikud.
Esimene õitsemine oli kaunite roosade õitega, teised õied on pigem valged kui roosad.
Ja nii ta siis muudkui õitseb, kevadsuvest sügisesse!
8 kommentaari:
Aina vaatan ja kadestan teiste aedade lupiine - olen neid oma kümmekond korda külvanud ja siiani ei mukitki, sel kevadel rohisin ilma prillideta nad ära ja kui mul viimane taimeke näpus, küsis naaber - miks mulle lupiinid ei meeldi :)
Ju pole nad siis minu jaoks, kuigi hirmsasti meeldivad.
Suur aitäh Sulle tunnustuse eest. Sa andsid selle auhinna mulle minu jaoks väga raskel ajal, seetõttu võtan ma alles täna selle vastu.
Lupiinid on imeilusad ja kuuluvad ka minu lemmikute hulka. Olen neil lasknud end külvata ja tihti on külvide hulgas väga põnevaid värve. Küll istutasin lupiinid välja püsikuaiast, sest nad võivad vägagi agressiivseks teiste taimede suhtes muutuda. Nüüd kasvavad nad omaette, kus neil on ruumi laiutada ja ilutseda.
Sain selle auhinna küll paremale poole ka üles, aga ei saa aru, mis rea peale ma Sinu ja Hilise nime saan kirjutada. Ei julenud nõu küsimata ka rohkem vusserdada.
Üleval keskmisele (Caption).
Kolmandale saab panna lingi, mis pildile klikates avab soovitud blogi, aga kahjuks nime ei saa aktiivseks aktiivseks teha.
Aga küsimus - kuidas lupiinid ümberistutamist taluvad ja millal neid oleks õige aeg istutada?. No ei vea mul nendega, kõik istikud on küll kasvama läinud, aga järgmisel aastal tühi maa, teine, mida ma kuidagi oma aeda kasvama ei saa, on aroonia.
mul oli ka tegelikult esimesel aastal peale külvi palju erinevaid värve. kuid siis hakkasid tasapisi kaduma ja praeguseks on vaid 2 järgi jäänud.
lasen küll neil ise külvata seemneid, kuid paar aastat pole uusi istikuid tulnud.
nad kasvavadki mul tegelikult omaette, terrassimüüri idapoolsel küljel. seal on neil võimalik laiutada.
võib-olla sooviksid nad päikselisemat kohta, kuid need kaks isendit tunnevad end seal küll kenasti.
Lupiinitaimed kannatavad ümberistutamist, vanad puhmad üldiselt mitte.Neil on väga sügavale tungivad juured, mida on raske lõhkumata kätte saada. Erandiks on potistatud taimed. Nii, et lupiinidele tuleks valida kohe sobiv kasvukoht. Külvata tuleks huvitavama õievärviga lupiine. Nende järglasteks on enamasti küll sinised, tegemist retsessiivse geeniga, kuid mingi protsent taimi tuleb kindlasti väga huvitava värvusega.
Meil on maal lupiininuhtlus. Naabril täpsemalt. Korra kuskile prooviks istutas, siis ei sobinud tema meelest ikka ja likvideeris selle peenra. Aga kus... lupiinid arvasid, et neile meeldib ja nüüd on mitusada meetrit naabriaia äärset teepeenart nii pooleteise meetri laiuseks lupiinipõlluks ennast iseseisvalt kujundanud (naaber ise vanaks jäänud ja oma sellesse majja - tema kunagisse nn "maakodusse" ei ole enam ammu pääsenud), aga lupiinid, need muudkui vohavad, niida lausa vikatiga teisi, et väga segama ei hakkaks.
Muidugi sinised jah kõik, see muhediku geenijutt ilmselt tõesti õige.
Ma ei tea, mis neile siis niiväga meeldib seal. Pinnas selline liiva ja savi segu, muud asjad teda eriti ei armasta, aga lupiine on ikka meeletult, kui aga kuskile seemnepojakegi maha satub.
Ja surnuaia taga suure metsa all on ka suur lupiinivõsa meil seal (Lõuna-Eestis).
Ning siingi, Elva lähedal Peedul ma tean (või vähemalt eelmisel suvel teadsin ) üht hiiglaslikuks lupiinikünkaks kasvanud aiaäärt.
Oma lapsepõlvest mäletan, et meil kodus ikka kiruti neid kui umbrohtu, mida kultuurtaimede vahelt välja pidi kiskuma ja mis uskumatu visadusega vaid veidi aja pärast jälle tagasi oli :P.
Postita kommentaar