Parafiseerides Murphy seadust: kui midagi saab sassi minna, siis see ka sassi läheb!
See siis ikka on aedhortensiapõõsas?
Õisik, kus on ka pungi ja mõned rohelised õied tipus.
Enamasti ikka roosakas õievaht.
Need pildid on tehtud mõne päeva eest.
Siin aga augusti esimestel päevadel: õied veel täiesti valged.
See põõsas on mul alles üsna pisike, natuke üle poole meetri. Saatus on temaga üsna karmilt ringi käinud. Kohale, kuhu ma ta algul istutasin, oli "jalasamm peale pandud". See tähendab siis, et kõigi eelduste järgi ei oleks seal erilist tatsamist pidanud toimuma ja ei toimunudki rohkem kui paar korda aastas ja just siis sattus kellegi jalg just selle põõsakese peale, hoolimata isegi olemasolevast märgistusest. Nii ikka mitu aastat järjest ta tallati katki.
Vahetasin kasvukohta.
Täpselt sama lugu.
Lõpuks istutasin ta lillepeenrasse ja nüüd kolme aastaga on tast kenake põõsahakatis kasvanud.
2 kommentaari:
Minu aedhortensia (ostulipik on alles) on kaunis samasugune, ja ka kaunis segase noorusajaga, kaukaneiu lõhkus ta kaks korda ära. Aga istutasin ka ümber ja nüüd on päris kena. Erinevalt puishortensiast ka tormidele kenasti vastu pidanud.
See on tõesti aedhortensia. Visa ja vastupidav sügisene kaunitar. Pildi järgi nüüd küll ei ütle, mis sort ta on, kui juba varem muretsetud, siis tõenäoliselt "Grandiflora". Kui Sa tahad suuri ja uhkeid õisikuid, siis teda peab kindlasti kevadel tagasi lõikama, sest õitseb ta sama aasta võrselt. Mina olen sügisel ära lõiganud õisikud ja siis kevadel veelkord allapoole kuni järgmise väljapoole suunduva pungani.
Sai vist väga segane:)
Postita kommentaar