Värsket rohelist hernest on mõnus pugida.
Külvasin seda sel aastal üsna ohtralt.
Juunikuus tegin teise külvi veel.
Mis esimesest külvist söömata jäi, panin sügavkülma. Talvel hea ühepajatoitudes kasutada. Täisvärk tundlikule natuurile: väetisteta, mürkideta, otse puhtast looduslähedasest peenrast (s.t. mingil määral umbrohtunud)
Üldtutvustust ka:
Hernes on väga iidne kultuur. Teda kasutati söögiks Muinas-Kreekas juba IV-III sajandil enne meie aega.
Roheline hernes sisaldab:
Mineraalaineid
Kaaliumi
Fosforit
Kaltsiumi
Magneesiumi
Rauda
Naatriumi
Joodi
Vitamiine
C-vitamiini
Karotiini
B-rühma vitamiine
G-rühma vitamiine
Asendamatuid aminohappeid, mis on vajalikud elusorganismi normaalseks arenguks ja kasvuks.
Teadlaste sõnul peaks inimene sööma aastas keskmiselt 13 kg kaunviljatooteid, millest 3 kg peaks olema roheline hernes. Soovituste järgi tuleks herneid süüa 2 korda nädalas (herne retseptid).
Herne raviomadused:
Tänu on biokeemilisele koostisele on roheline hernes arvestatav vitamiinipuudulikkuse alandaja ja organismi tugevdaja.
Samuti on ta arvestatava joodiallikana hea looduslik kilpnäärme ainevahetuse regulaator.
Paljud toitumisspetsialistid ja arstid soovitavad hernest süüa mitmete krooniliste haiguste tõrjeks ja üldse tervisliku toitumise pärast.
Katsed herneproteiini kontsentraatidega on näidanud nende ravitoimet podagra ja mitmete ainevahetushäirete ning toiduallergiate korral.
Toiduainete tasakaalustatus on see, mis teeb herne oluliseks dieettoiduks, eriti maksa ja neeruhaiguste korral.
Hernepüreel on vett väljutav toime.
Püree on efektiivne ka mitmesuguste mädaste nahakahjustuste korral.
Rahvameditsiinis kasutatakse rohelise hernetaime tõmmist kui diureetikumi ja neerukivide väljundajat.
Hernest soovitatakse südamehaigete toiduks, rasvumise korral tuleb herne tarbimist piirata.
Vana aja roomlannad kasutasid hernejahu (eriti rohelise herne oma) kosmeetilisteks maskideks.
Hernes aitab ennetada ka rinnavähki.
Soovitus: varajased sordid on soovitatav külvata eraldi peenrasse, kuna nad sobivad hästi külvikorda köögiviljakultuuridega, mis külvatakse suve keskel.
Sel juhul külvatakse herned aprilli lõpus, saaki saadakse juuni lõpust, juuli keskpaigani, (2-3 nädala jooksul).
Juuli keskel kaevatakse muld läbi, ning sinna külvatakse redis, naeris, rõigas, salat, till jt. rohelised kultuurid.
3 kommentaari:
Küll Sa oled põhjalik. Ajad ise peale. Hernes peaks igasse köögiviljaaeda kuuluma - ütlen seda eelkõige iseendale, sest mul tänavu teda ei ole. Ja sellest on tuline kahju.Aga küllap muterdan ma ta oma supipeenrasse mingi püramiidi abil järgmisel aastal.
Vaatasin seda retseptide all asuvat hernest tutvustavat linki ja tuli pähe kommenteerida. Nimelt on seal kirjas et konservhernes salatitesse ja toores soojade roogade sisse. Aga meie paneme salatitesse külmutatud herneid otse külmunult, minu arust parim! Näiteks keedupeediga. Või makaronisaatisse. Või ka niisama prae kõrvale. Kui kiire on sulatamisega, olen ka korraks keeva veega üle kallanud. Konservhernest pole mina lapsest saadik sallinud. Mäletan et olin suvilas naabrilastel külas ja seal ema tuli purgiga, et lastele lusikast "maiust" anda, mina keeldusin, aga seda peeti tagasihoidlikkuse märgiks ja sunniti mind see lusikatäis vastu võtma, huhh. Isegi fotole jäädvustati see protsess. :oD
ma panin sel aastal 10 tavalist ja 10 suhkruhernest ja peab ütlemam, et liiga vähe sai :). samuti oleks pidanud eri aegdael korduskülve tegema, et oleks pikemalt saaki saanud.
Postita kommentaar