Niisuguseid pesakondi oli oi kui palju!
Usin ringmäng ümber kuuse.
Kevade ja sünni nostalgia...
Selle pildi pühendan kõigile toredatele saiablogijatele: nagu kirsid kookidel!
NB! need on maatähed - Punase raamatu seened. Palun mitte näppida ja koju kaasa võtta!
Hm..., seega on siis ka kõik saiablogijad Punasesse raamatusse kantud!?
Seeni oli tohutult. Põhiliselt võiseened, kaks kitse, kuuseriisikad, mis olid ussitanud enamasti, mulle tundmatuid seenemikke, harakakädistisi ja hästi mõnus mets.
Natuke tibutas, kuid mitte segavalt.
Üldiselt meeldib mulle seente juures kõige rohkem nende korjamine ja ega valmistoidu tarbiminegi paha pole. Kõik, mis sinna vahepeale jääb on aga kaunis tüütu.
Ja veel. Koduõues keerutas tuul üksikuid koltunud vahtralehti.
Sügis on saabunud.
8 kommentaari:
Mulle meeldib sügis. Kõige oma vihma, saagi ja värviliste puudega. Meie aias puud ja muud taimed siiski veel sügisesed ei ole, aga puudealused küll. Juba mitu aastat ei pea me enam seente järgi metsa minema. Iga kase all on kaseriisikate ring, puravikud kasvavad pilla-palla laiali ja tänavu ilmutasid end okaspuude läheduses ka kuuseriisikad. Ainult kukeseeni pole veel näinud.
Minule on see jälle aastaaeg, mil näed kuidas talve eelväed tasapisi suve tapavad. Kõik see, mis sügises veel ilusat, on kõik suve viimsed püüdlused ellu jääda. Sügis ise on halastamatu vihmane, vastikult tuuline ja inetu porine tegelane. Lapsena proovisin isegi tema vastu võidelda, ka puuoksast tehtud mõõgaga :) Kui miski relv ei aidanud, hakkasin kirjutama lillede nimel muinasjutulisi "kaebekirju". Igatahes mina võitsin - alati jäid sügis ja talv kaotajaks ja kevad võis suve tagasi tuua. Mul oli selliseid üllitisi vist 5 kaustikut täis kribitud, mis kahjuks kolimistega kaotsi läksid, aga mitte täielikult. Kusagil 80-ndatel ilmus imetore lillemuinasjutu raamat, kus äravahetamiseni sarnased jutud sees, muidugi teise suunitlusega ja paremas sõnastuses. Minu lemmikraamat, ju siis pole ma üksi selline sügismasenduse nutupaunik :)
Ajasid oma võiseentega mul suu vett jooksma. Kahjuks ei aja mind ka püssiähvardusel metsa ja sõltun täitsa sellest, kas mu sõbranna viitsib neid "tatikaid" mulle korjata või ei.
Aga misasjad Sul seal viimasel pildil "kirssideks"?
Muhedikule: tulevad kukeseenedki, teil nii vahva seeneaed! meie kase all on ka kaseriisikad. peaks minema kuuseheki alla piiluma, ehk on seal kuuseriisikaid ka!
kuid metsas mulle meeldib käia. seenel, marjul ja lihtsalt niisamagi!
Hilisele: kena oleks kui Sa nüüd blogis neid jutte kirjutaks, kuidas lilled sügisega võitlevad! proovi ära, nii tänapäeva tasemel. relvad teised jne. oleksime tänulikud lugejad.
ehk sõbranna toob Sulle ikka tatikaid, või pead meile tulema, meil vaarikamoosi ka :)!
aga need kirsid on seene eosekotikesed. ma ei tea, mis seen see on, ise ka märkasin sel aastal esimest korda. all on valge viljaliha ja peale on kinnitunud eosekotika. nagu ämmatoss, täitsa tossas kui katsusin!
Ei usu, et tahaksid neid pisaratest nõretavaid halamisi, kuidas kuri sügis vaeseid lillekesi ja teisi taimi tapab. Hakkad halba und nägema :) Parem loe Anna Sakse kirjutatud "Lillemuinasjutud" Põhimõtteliselt sama süžee, aga ilma, et neid kõiki lõpuks sügis surmaks:)
Mul plaanis hoopis end käsile võtta ja paar kassimuinasjuttu üleskirjutada, mida olin hädaga sunnitud pojalastele välja mõtlema. Endale hädaks õpetasin nad varakult lugema ja ei olnud ühtegi muinasjuttu, mida nad juba ise ei olnud lugenud ja kui üritasin mingid lood kokku miksida, siis läks alati elavaks aruteluks, mis kestis poole ööni.
"Lillemuinasjutud" on mul täitsa olemas ja loetud kapsaks.
Kuid kassimuinasjutud on ka vägagi oodatud!
Nupsusaiad-seened on vahvad. Mina olen ka tänavu hulga kummalisi seeni näinud. Eriti seenerikas aasta.
Aga pigem meeldib mulle ka ikka kevad-suvi. Ok, see ilus värviline sügis veel, aga mitte porine. Ja brrr, kui porile lisandub veel külm ja tuul, nagu praegu...
"Seeni oli tohutult. Põhiliselt võiseened, kaks kitse, kuuseriisikad"
See lause on magus rosin oma seente vahele peidetud kitsedega.
Postita kommentaar