pühapäev, 7. september 2008

Vaas ja kress.

Kuna kressitaimeke millegipärast erilise lopsakusega siin vaasis hiilata ei soovinud, siis imetlegem vaasi:
milline vorm!

ning milline suurepärane looduse maaling!



kressiõitel aga minu lemmikvärv.

9 kommentaari:

Hiline ütles ...

Vaas on väga ilus, kui kõrge?
Alati kui näen sellist puudemüüri, nagu Su esimesel pildil, mõtlen, et õudne - kui palju sääski seal pesitseda võib, ja siis tunnen kadedust - pole midagi ilusamat kui majaümbruse muru ja lilleaia piirdeks on suured puud ja põõsad, sääski on ju küllaga ka ilma selle puudemüürita :) eriti sel aastal.

MUHEDIK ütles ...

Nii ilus minimalistlik seade, mis lubab silmal puhata väga ilusal vaasil ja nii kressiõitel kui lehtedel. Mõnikord on nii, et rikkalik voogamine tekitab emotsiooni, aga tapab nüansid.
Puudemüür on väga ilus. Mu aia uuemal osal on kaitsvad puud veel väikesed, aga ka seal pole sääskede puudust. Siiani!!!

Hiline ütles ...

Miski jäi kummitama ja panin arvuti uuesti käima.
Kas Sul on sellel esimesel pildil need metsviinapuud aiatelgile kasvatatud?
Ja mina murran pead, kuda neid õudusi (aga veel vajalikke) aiaga sobitada.

toompeale ütles ...

metsviinapuud kasvavad metallist karkassil, moodustades lehtla. ja kui noored väädid ruumis sees ka rippuma jätta, on eht džungli meeleolu.
istud aiatoolil või madalal pingil ja mõtled end Mowgliks, loodus ümberringi vohamas!
see puudemüür on mets. elame täitsa mets ääres.
sääski on sel aastal üllatavalt vähe.
vaas on täpselt 37 cm kõrge. mõõtsin ekstra ära.
seekord on seal ohtrasti nüansse tõesti, eks seega silma jäigi ja pildi peale sattus. igal küljel omamoodi, igas valguses teistmoodi põnevalt.

Köögikata ütles ...

Vaas on jah põnev just tänu väikesele taimele. Aga see lehtla - kui tugev selline metallkarkass olema peaks? Ja palju ta suvepidude ajal läbi sajab, kui vihmasabin tuleb? Praeguste padukatega ei jää ilmselt kuskil kuiva kohta.

toompeale ütles ...

ta on ikka täitsa tugeva karkassi peal, 2,2 cm läbimõõduga torudest kokku keevitatud (no mehed räägivad tollidset, kuid ma unustasin talt täpsemalt küsida) ning peal on laudadest katus ja katuse peal ruberoid, nii et läbi ei saja üldse.
metsviinapuu moodustab seinad ning katusel on ta pigem dekoratiivsel eesmärgil.

MUHEDIK ütles ...

Tartu Botaanikaaias on sedasi kasvatatud lehtla ühe pingi kohale tobiväädist ja karkassiks on üsna õhukesed puulipid. Püsinud on ta juba aastaid. Olen seal ühe vihmasaju ajal istunud, tunne oli nagu vihmavarju all.

toompeale ütles ...

tobiväät on ehk kergem kui metsvinapuu?

MUHEDIK ütles ...

Ei tea. Vanad väädid on ka ikka ju väga jämedad. Lihtsalt ta on nii tihedaks põimunud, et vist aitab end ka ise püsti hoida. Kindlam on muidugi, kui katus on pea kohal ja märjgadelt lehtedelt kraevahele ei tilgu. Ja pole ka hirmu, et ühel päeval siputad end mingi rohelise hunniku alt välja.