Kolmapäev, 11. juuni 2008

Tänane aed.

Täna sain siis lõpuks jälle aeda, oma aeda.
Lugesin kokku, et pool kuud, 15 päeva pole ma seal enam korralikult lustinud ja toimetanud. Aeg kulus tööle, reisimisele ja pidustustele.
Vahepeal muidugi said ikka mõned kiired ülevaatusringid tehtud, kuid niisugused pinnapealsed olid need.

Mulle meeldib juua hommikukohvi aias.
Kruus käes, teen aiale tiiru peale, vahepeal tuppa, uus kruusitäis ja uus tiir, siis veel üks tiir, kruus sangapidi näpus kõlkumas ja siis leian, et siit võiks selle umbrohu välja tõmmata ja siis sealt ka ja siis äkki võiks need lilled hoopis seal kasvada, lähen toon labida ja panen nad sinna kasvama ja siis kasvuhoones, oi mis siin on?, kuidas need taimed siia said?, ah soo,need külvasid end ise, jäi möödunud suvel üks taim siia kasvama , need tuleb nüüd siit küll ruttu välja istutada, lähen vaatan, kuhu nad sobiks, istun veidi siin ja vaatan, jah, siia, kus see labidas jäi?, ei labidas liiga suur, kühvlikesega saan kätte, nii, nüüd istutan nad siia ja mõni taim sinna ka ja nüüd istun siia ja imetlen kuidas see kõik välja näeb, siis leian, et veel siia need taimed vaja tuua, kuid enne on kive vaja...
mis? mees tuli lõunale? nii vara?
ah kell ongi juba nii palju!

vot niiviisi lõpeb enamasti minu hommikukohvi aias.

kui õhtupoole kohviisu tuleb, on tükk tegemist, et oma armas kohvitass aiast üles leida!

täna võtsin kohvitassi asemel fotoka.



kollane padi kiviktaimlas

liivatee

appi, kui ilus!

kivirik on kivimüüril

kivimüür siitpoolt otsast

terrassi ääre lilled

roosa lupiin

valge lupiin

tuul

sinine tuul

kollane iiris. meeldib mulle kõige enam kui esimesed õied avatud! nägin selle hetke vilksamisi siiski ära!

mädarõikal on kaunid õied

armas

õevane murtudsüda alustab juba varakevadel õieiluga

kurekell õitseb seal, kus teda oodata poleks osanud

mis nimi, nipitiri... suureõieline tõnnike.

laugukera esimene noorus on juba möödas, kuid ikkagi kaunis!

küll lõhnab hästi! Paeonia officinalis "Rubra Plena"
justkui vahukoor!

roheline kontpuu veel õitseb,

punane on juba lõpetanud!


ja lõpetuseks minu lemmikud!

3 kommentaari:

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Tjah, see hommikukohvi lugu on minul umbes samamoodi. Eriti see koht, kus mees lõunale tuleb. Mitte ei saa aru, et kuidas seal aias see ajataju ära kaob?

Kadakas ütles ...

Jajaa, see hommikukohvi asi on tuttav!
Nipitiri nimi võiks olla suureõieline tõnnike.

Emmeliina ütles ...

tere! koputasin ja saingi sisse sinu imelisse aeda! olen üllatunud. oleks mees, võtaks mütsi, olen naine, teen sügava kummarduse. just eriti need lupiinid - vanaema lapsepõlveaia lilled!