neljapäev, 24. juuli 2008

Hortensia. Hydrangea

Marjade korjamise, keetmise ja potitamise-purgitamise vahepalaks imetlen õievahus hortensiapõõsast.


puishortensia Hydrangea arborescens "Grandiflora"





Ta kasvas juba meie esimese ühise kodu aias.

Ära kolides, võtsin sealt kõrvalt pisikese osa kaasa.
Kasvukoht on sobivaks osutunud ja nii ta läheb iga aastaga laiemaks ja kaunimaks.

Üldiselt ei tea ma hortensia liikidest midagi ja nii ei osanud ka oma hortensiat liigitada.
Ta on praegu ca 1 m kõrgune.


Üldtutvustust:
Vastakute suurte lihtlehtedega heitlehised põõsad.
Õied lõhnata, rohkearvuliselt suurtesse õisikutesse koondunud.
Aedvormidel sageli õied viljatud. P
erekonda kuulub u 35 liiki, mis kasvavad P- ja Lõuna-Ameerikas ning Ida-Aasias kuni Jaava saarteni

Hortensiad on väga populaarsed aiataimed.
Nad õitsevad kaua ja rikkalikult. Nende õisikud on suured ja pilkupüüdvad. Populaarsust lisab veel ka asjaolu, et nad õitsevad suve teisel poolel kui aias on õisi kasinamalt.
Hortensiad on üldiselt vähenõudlikud taimed.
Nad vajavad päikeselist, mõningase keskpäevase varjuga kasvukohta.
Muld peaks olema viljakas ja piisavalt niiske.
Kuivas, liivases ja lahjas mullas hortensiad ei edene.

Kuival ajal vajavad nad kastmist.

Neile ei sobi kohe üldse mitte suurte puude alune.
Nad jäävad konkurentsis puude juurtega alla ja ei edene.

Istutamisel tuleks istutusmulda lisada turvast. Neile ei meeldi aluseline (lubjarikas) muld.
Püüdke neid mitte ümberistutada kevadel, just siis, kui nad hakkavad lehepungi avama. Millegipärast on nad siis väga tundlikud ja saavad tugeva shoki.
Parim aeg ümberistutamiseks on varakevad, kohe kui õnnestub labidat maasse vajutada. Värskeltistutatud taimi tuleb suvel hoolikalt kasta.

Hortensiaid väetatakse juunis. Väetis rehitsetakse sisse põõsa võra välisringil. Põõsa sisse ei maksa väetist raputada.

Kõige tugevamat tagasilõikust vajab aedhortensia.
Suurelehist hortensiat harvendatakse ja kärbitakse ainult vajaduse korral suve esimesel poolel (kuni juuni lõpuni).
Puis- ja aedhortensiad on üldiselt külmakindlad. Võimaliku kahjustuse korral taastuvad põõsad maalähistest uinuvatest pungadest.
Suurelehise hortensia värvikate õitega sordid on reeglina külmaõrnad.
Taimed tuleks sügisel üles võtta ja panna keldrisse hoiule. Selle taime pikk, rikkalik ja silmarõõmustav õitsemine väärib pisukest vaeva!

6 kommentaari:

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Aga kevadine tagasilõikus? Keegi kuskil ütles, et tuleb igal kevadel tagasi lõigata. Ma lõikasingi ja ei õitse üldse.

deia ütles ...

See peaks sul puishortensia olema. Tal lapikud õiekobarad. Aedhortensial õiekobarad piklikumad ja suuremad

koduperenaine ütles ...

Neile ei sobi kohe üldse mitte suurte puude alune.
Nad jäävad konkurentsis puude juurtega alla ja ei edene.
K2isin just Wisley aedades ning seal k6ik HYDRANGEAd on puude all.Yritan t2na,homme teha oma blogis postituse just WISLEY hydrangeatest.

Ewa ütles ...

hello,
what an amazing hortensia is this. In Polish it is Hotensja :)
Greetings from Poland,
Ewa

MUHEDIK ütles ...

Küll on uhke põõsas Sul!
Kunagi ammu olid ka mul hortensia liigid ja nende hooldus väga sassis. Mõtlesin küll, et mu aedhortensiad on veel põlvepikkused ja ma neist tänavu ei kirjutagi, aga paari päeva pärast teen siiski neist ühe postituse, sest mulle tundub, et ka Deial on sama ebaõige arusaam nagu mul kunagi. Kommentaar läheks ehk liiga pikaks.

toompeale ütles ...

tagasilõikusest niipalju, et hilissügisel kui õisikud pruuniks ja koledaks muutunud on, lõikan need ära ja siis üksikuid pikemaid võrseid kärbin ka, et põõsas ühtlasem jääks.
kevadel enam ei kärbi.

väetiseks saab kanasõnnikut mõnel aastal, nii nagu kõik mu ülejäänud taimedki.

kevadel kaevan põõsaaluse läbi kui aega jätkub.