teisipäev, 5. august 2008

Vaarikas. Rubus idaeus

Mari, millest saab suvelõhna ja -maitselist moosi .



Mulle meeldib väga keedetud vaarikamoos.
Ta lõhnab nii suviselt.
Ta maitseb ka nii suviselt.

Sel aastal on tohutu vaarikasaak.
Seda enam, et vana istandus veel kannab ja uus kannab juba esimest aastat.
Ja nii ma keedangi pöörastes kogustes vaarikamoosi.

12 kommentaari:

Hiline ütles ...

Eh, panid mul suu vett jooksma.
Mul jõeäärses võpsikus metsvaarikad ja oma kõhutäied ja talvevarud sain sealt, enne kui tigusid polnud.
Nüüd siis muskuspardid tigusid sööma renditud, aga pistsid ka mu maasikad, mustikad ja vaarikad kõik nahka juba toorelt. Teod roomavad aga edasi :)

toompeale ütles ...

huvitav, kes võiks olla tigude looduslik vaenlane?

MUHEDIK ütles ...

Siil ja eks siis need pardid kah, ju neid vähevõitu on

Hiline ütles ...

Suurim looduslik tigude hävitaja on jaanimardikas, toitubki peamiselt teomunadest. Ma ei tea, mis kümmekond aastat tagasi juhtus, kas keegi lasi jõkke mingit mürki või mõjus Võrtsjärve madal seis, meie jõgi voolab ju Võrtsjärve,aga jaanimardikad kadusid kuidagi liiga järsku. Paari aastaga sai meil tigudest üleküllus, Eriti õudne on peale vihma asfald - pole jalgagi kuhugile panna. Aga ka partidest on natuke kasu, jalutasin jõe äärde, imelik kohe kõndida - ei praksunud miski jalge all.
Esimest kevadet oli jõgi oma endises laiuses ja sel aastal nägin ka üle hulga aja jaaniussikesi, kas ka tigudevaba aeg kunagi tuleb?

toompeale ütles ...

siin siis selge ja konkreetne näide, kuidas kõik on kõigega seoses.
poleks seda vaarikajuttu olnud, poleks ma vist kunagi niisugust huvitavat fakti teada saanud jaanimardikate toidulauast!

aga nüüd on küll lootus tigude vähenemisele!

Hiline ütles ...

Toompeale, hakkasin Su jutu järgi andmeid otsima, sest ega ma jaanimardikatest ju muud teagi kui vanaema jutu järgi, kes ei lubanud kunagi jaaniussikesi häirida, see pidi neid ehmatama ja nad siis "jätavad teomunad söömata ja siis pistavad teod kõik rohelise nahka"
Nüüd leidsin kaks täitsa huvitavat artiklit:
http://miksike.com/docs/referaadid2005/jaanimardikas_evelin.htm
http://www.looduskalender.ee/et/node/756
Tuleb välja, et nad söövad ka tigusid ja täitsa aplalt.
Aga suu jookseb ikka vaarikate peale vett, palusin eile mehel turult tuua, aga neil ei ole ei maitset ega lõhna - seda õiget, mis metsvaarikal :(

MUHEDIK ütles ...

Vaarikad on imelised! Mul ka neid palju nagu tänavu teisigi marju, aga oma laiskuses topin enamuse marju sügavkülma.
Sinu räästa-ääre istutuste kohta vastasin põgusalt Hilise blogis. Kõik on maitseasi, aga kas Sa ikka väga tahad maja seina ääri täis istutada, kus enamus taimi kasvada väga ei taha. Sa ei näe oma aeda siis aknast. Mina olen majaümbruse puhtaks jätnud ja taimed veidi eemale paigutanud. Näen neid ärgates ja magama minnes pilku aknale heites ning uksest välja astudes. Nii muidugi ei pea tegema aga kui taimed on majaseinte ääres, peab nende imetlemiseks kuskile eemale minema.

MUHEDIK ütles ...

Aitäh! Väga hariv lugemine. Jälle veidi targemaks. Ega ma neid putukaid- mutukaid, sitikaid-satikaid eriti ei tunne.

toompeale ütles ...

Hilisele: tule meile vaarikale! mul neid muudkui tuleb veel ja veel...

toompeale ütles ...

ei, ega ma seinaääri täis ei tahagi tegelikult istutada. mõtted lihtsalt tekivad ja kaovad, sest see maa-ala, mis oli mõeldud hostade ja astilbede jaoks ning mõned muud lilled ka olid juba seal, see on nüüd koera jooksumaa ja mina pean aga muudkui aru, kuidas muutunud olukorras aeda edasi pidada ja planeerida.

kõik head nõuanded ja soovitused on kõrva taha pandud ja kõrvade vahe uute vastuvõtmiseks valmis!

ning vahva on tutvuda putukate-mutukate jms maailmaga!

elfriide tramm ütles ...

kui jõuan, panen ka tänavu mõned vaarikataimed. või peaks seda hoopistükkis kevadel tegema?

toompeale ütles ...

võib tegelikult täitsa isegi praegu istutada, arvestades neid vihmaseid ilmu.
tegelikult on ta nagu umbrohi. kasvamise ja leviku mõttes. siis kui satub õigele pinnasele.