Sel ajal oli meil väiketalu ja kogu maa oli kasutusel põllu- või karjamaana.
Nagu teate, Mart Laari valitsus tegi väiketaludele kiire lõpu. Sel ajal olime väga vihased, kadus ju elatusallikas ja maapiirkonnas oli palgatööd saada väga raske.
Praeguseks on olukord töö osas stabiliseerunud.
Ja ma ei ole kindel, et väiketalupidamise kadumise üle veel praegu kurvastan. Talu - see on elustiil, mitte töökoht. See on elu täis ränka tööd ja vahel harva lusti ja lõbu ka.
Tegelikult võiks ju talupidamise ja väiketalude vajalikkuse üle veel üsnagi pikalt mõtiskleda, kuid täna pole selleks see aeg ja see koht. Võib-olla kunagi hiljem.
Igatahes soovisin oma jutuga sinnamaale välja jõuda, et tänu Mart Laarile on mul nüüd koht, kuhu park rajada!
See on endine karjamaa. Praegu kasvab siin juba päris mitu liiki pisikesi puid.
Paremale jääb noor kuusehekk, piir naabriga.
Endisel põllumaal on hetkel "põhitegijad" harilik kuusk ja maarjakask.
Pargiga külgnevasse endise söödakeldri seina äärde istutasin mustsõstarde rea. Need ei mahtunud marjaaeda ära ja istikuid ei raatsinud minema ka visata (naabrid said niikuinii oma jao) ja arvasin nad sinna päris hästi sobivat. Vaadates nende vohamist, näib, et tõesti sobilik on see koht neile! Mustsõstardest edasi, endise lauda seina ääres on sel kevadel rajatud vaarikaistandus.
Tokikeste juures on "loomulikult" noored maarjakased!
Maarjakask, üks nn põhitegijatest! Teda kasvab mõlemas pargiosas ja allpool oleva pildi üks sirgetest ridadest on ta ka.
Maarjakased sain ca 20 cm pikkustena Raivilt. Tal jäid need üle ning pakkus välja oma töölistele. Panin nad "lasteaeda" kasvama, mõned läksid ka välja, kuid enamus jäi ellu ja nii nad levivad siia-sinna.
Teeäärne haljastus tolmu püüdmiseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar