esmaspäev, 12. mai 2008

Väikese mandlipuu olulisusest minu aias.

VÄIKE MANDLIPUU
Prunus tenella

Areaal: Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Väike-Aasia, Lääne-Siber.
Suurus: 1-1,5 m.
Võra: püstine tihe põõsas.
Koor, võrsed: peenikesed punakashallid või hallid oksad. Külgpungad munajaskoonilised, kattesoomuste serv heledam. Võrsed tihedalt mustjaspruunide kühmuliste lõvedega, peened, pruunid, läikivad.
Lehed: vahelduvad lihtlehed, lineaalsüstjad või piklik-äraspidimunajad, teravneva tipuga, aheneva alusega, kuni 7 cm pikad, teravsaagja näärmelise servaga, pealt läikivad tumerohelised, alt heledamad.
Õied ja viljad: õitseb lehtede puhkemise ajal mais. Õisi rohkesti, värvuselt roosad, kuni 2 cm läbimõõdus, kinnituvad ühekaupa lühikestele raagudele. Viljaks on kuiv luuvili, lapik, umbes 2 cm pikk, pehmekarvane.
Kasvutingimused: küllaltki külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab päikselist soojemat kasvukohta. Annab rohkesti juurevõsu.
Kasutamine: kasutatakse haljastuses.
Kasvatamine Eestis: karmimatel talvedel esineb külmakahjustusi, kuid taastub kiiresti. Küllaltki levinud ilupõõsas.
Kuulub roosõieliste sugukonda.



Sellel aastal näitas väike mandlipuu esimesi õisi kolmandal mail.

Kui forsüütia õidepuhkemine tähendab mu jaoks kevade algust ja ka seda, et sünnipäev on lähedal, siis mandlipuu puhul hüüab hing rõõmsalt „kõige kaunim kevade aeg on käes“ ja see tähendab ka seda, et lähedal on pulma-aastapäev.
Ja siis kui mandlipuu lõpetab õitsemise, ongi juba suvi minu jaoks alanud.

Niisugused verstapostid on siis need kaks õitsejat põõsast. Omamoodi olulised ja tähtsad.

Seekord lõpetas mandlipuu õitsemise juba enne pulma-aastapäeva, emadepäevaks.
Ja ongi siis kevad ja külviaeg läbi ning algavad muruniitmine, rohimine ja muud sarnased aiapidamislõbud.

Mis siis külvi ja istutustöödest on veel märkimata?
01. mail külvasin mustjuure õunapuude rea kõrvale, et saaks ta talveks maha jätta.

Vaarikad kollased (kunagi ämmalt saadud) 8 taime ja punased, Helgilt saadud kunagi, suured, kõrged, 13 taime komandeerisin lauda taha, uueks vaarikaistanduse kohaks! Algul oli plaanis sinna õunapuude kõrvale ritta nad sättida, kuid ei meeldinud üldse see variant, sest tahan lõppkokkuvõttes korrapärastest ridadest lahti saada, mitte uusi juurde tekitada. Seal lauda taga, vastu lääneseina on neil mõnus olla!

Aprilli lõpupäevil terrassil päevitades vaatasin ühtlasi oma aeda sellise pilguga, et mis võiks veel olemasolevale lisaks olla. Ja leidsin, et lipuvarda juures võiks õitseda praegu üks valge suhteliselt madal lilleke.
Lootuses, et ehk ühel heal päeval tuleb iseenesest pähe, mis lill see küll olla võiks, ei viitsinud sel hetkel ajusid pingutada.
Sobiv lill tuli varsti peaaegu et ise mu juurde.
Ämma sünnipäevakimbus nägin paari valget püvilille. Pärisin kimbu toojalt, kas tal ehk on üks sibul ära anda ja nüüdseks siis seal etteantud kohal juba õilmitsebki õrn valge lilleke!



4. mai õhtupoole hakkas vihma sadama.
Loodus sai puhtaks pestud ja kõik lõi kirkalt lokkama!
Üks pirn (kõige varasem), ja Emma Leppermann puhkesid õide.
Praeguseks õitsevad kõik ploomid, kirsid ja kreegid, õunapuud on kohe-kohe õitsema hakkamas.


Pilte ikka ka!

Sinise taeva taustal õitsevad vahtrad...



ning nulg demonstreerib oma möödunudaastast käbirohkust!



Need võõrasemad on siis siin välisukse kõrval ja petersellipott ka. Ei pea üldse kaugele minema, et maitserohelist saada.



Siin siis see sel aastal tekkinud peenar noorte liiliavõsudega.
Muuseas, üks sort liiliasibulaid maitses koerale. Ta jäi mulle nende üleskaevamise ja pugimisega vahele! Paar sibulat jäi ikka alles ka!
Paekividest alus ootab juurikaskulptuuri. Küll see ükskord tuleb ka, olen lootusriks!



Kiviktaimla kõrvukpriimulad.
Valge,



punane



ja lilla.

Nad on alles üsna õitsemise alguses.

Kitsekakra päiksesära



ning õevane murtudsüdagi on varane õitseja.

Need olid kiviktaimla õied.

Tulbisibulate pakendi andmetel on need rohelised tulbid



Lõunapoolsel kõrgel peenral maja seina ääres olev tulpide grupp



armsad narmalised õied neil.



Kõveriku peenra kaunitarid:
roosa



ja punane



Need on veel need nõukaaegsed
punased



ja punase tolmu saanud kollane



Võililleväljade vahel lookleb see kõverik peenar



natuke on mul nartsisse ka
varasem valge



ja kollane

Kommentaare ei ole: