Kultaranta

Tänud Muhedikule, kelle abil oma esimese slaidishow tehtud sain!
Kahjuks pole just kõige õnnestunum, kuid mulle toob ta ikka silme ette kõik kaunid vaated ja äratab üles kogu selle jalutuskäigu mõnusalt hubase õhustiku!

Kui sain teada, et meie kolmepäevasel Soome reisil on ees ootamas ka giidiga jalutuskäik Kultarannas, Soome Vabariigi presidendi suvelossi uhkes pargis, oli ootusärevus suur: mis lilled seal küll kõik kasvavad ja mis eksootilised puud-põõsad?!
Olin kuulnud sellest pargist vaid niipalju, et ta on olemas ja seal pidi väga ilus olema!

Ja siis jõudiski kätte 7.juuli, kaunis soe suvepäev Kultarannas, mis asub 180 kilomeetri kaugusel Helsingist, Naantalis.

Kokkuvõtvalt sõnastaks muljed: ilus, imeilus!

Püüan veidi mälu värskendada ja giidi juttu ning jalutuskäigu muljeid edasi anda:
Möödunud sajandi alguses ostsid kinnisvaraarendaja Alfred Kordelin ja tema vend selle 56 ha suuruse maatüki. Alfred Kordelin elas minu slaidil "algne maja" olevas hoones (sel ajal ei olnud nii uhke), mäe otsas lossis elas vend.
Pargi rajas A.Kordelin.

Sammaskaare ja korrapärase geomeetrilise pargiosa rajamiseks sai ta idee reisilt Itaaliasse.

Selles osas on kujundatud punane aed, kus kahel pool asuvatel lillepeenardele istutatakse kasvama punased begooniad (veel polnud istutatud, sai vaid oma fantaasia abil neid vaadata) ja keskel asub punaste flokside peenar(veel ei õitsenud).

Punast ja sinist aeda lahutab sammaskaar.

Sinises aias on leidnud kodu sinised lilled, (minu slaididel "sininelill", "mislill") ja valged lilled ("lilleke").
Seal lossile lähemal osas kasvab ka 7 sorti roose (nimed unustasin) korrapärastes geomeetrilistes peenardes.

Selles osas on purskkaev ja päikesekell (slaidil "sini-valge"-l ülevaatlikult) ja sealt lookleb tee edasi mäest üles, kaare alt läbi ("vaade kaarest läbi", see on juba lossi poolt)ning jõuab lossi taha ("residents", graniidist lossi tagakülg).

Sinine ja punane aed on ümbritsetud pügatud kuusehekiga. Väga efektsed on seal kasvavad püramiidhaavad.

Kogu ülejäänud pargi kujundus on vabas, looduslikus stiilis (v.a lossi lähiümbrus).
Lossi tagakülje seina ääres on valgete karikakarde? peenrad ("valge"), esiküljel moodustavad põhiosa punased ja valged daaliad (madalad) ning päris sissepääsu kõrval kannad ("puna-valge", "valge daalia").

Lossi ees olevas kahest basseinist ühes on kivikuhil, kuhu praeguse presidendiproua kaks kilpkonna päevitama ronivad("kilpkonnakivid") ning teise basseini ääres asub skulptuur, mis on uueks nimeks saanud "ärkamine" (slaid ka).

Üldse on seal pargis hästi vähe skulptuure. (vist 7 oli).

Presidendiproual on kaks kassi ja nende jaoks on kujundatud lossi allkorruse nurgatuba, kolme aknaga, ronimispuud ja kõik muudki lõbustused! ("kasside tuba").

Lossist mere poole mööda looklevaid teid laskudes kohtame rodosid, mägimände ja tavalisi mände, kiviktaimlalilledest see valge ja roosa (oh pagan küll, kuhu ajukäärude vahele mul lillede nimed peitunud on , et neid mitte ei leia!)("valge laik", "roomab").
Seal oli ka midagi meeldivalt lõhnavat, mis kutsus juba kaugelt uurima, mis peitub teiste puude-põõsaste vahel? No mis seal arvatagi, tavaline laialt levinud valge roos, minu lemmik!("minu lemmikud"). Ning lähikonnas skulptuur "kotkas".
Bergeeniaid on üle kogu pargi gruppidena mändidega koos, allapoole merele lähemale ka tavaliste hostade grupp.

Graniidist paviljon kaljudel ootab tähtsaid külalisi , riigijuhte ning teisi otsustajaid nõupidamistele. Parema puudumisel pidi sel korral leppima meie grupiga ("paviljon").

Peale selle nimetatud paviljoni on neid kogu pargis veel 2. Need on lihtsamad puitehitised, kuid hästi kaunid, asukohtadega pargi looduslikumal alal.

Kogu park jätab loodusliku ja lihtsa üldmulje. Itaalia mõjud on osavalt kuuseheki taha peituvad. Ning kui oled nn itaalia mõjude piirkonnas, on seesama kuusehekk see, mis varjab pilgu eest ülejäänud loodusliku ala, nii, et oled just ainult selles keskkonnas ja naudid kogu sealset värvirõõmu.

Peaaedniku maja on peitunud suurte kaskede taha ning kasvuhooned hekitagusele maa-alale.
Kõik lilled ja ka kogu toit kasvatataks sealsamas.