kes on ja kust tuli. möödunud kevadel ei olnud teda veel siin.
karukella õied on lõpetanud, seemnekobarad alustavad.
kas ripproos? oh ei! minu toas väljaveninud miniroosi õis, mis nüüd potiga kiviktaimla nurgas kükitab.
sellel oranžikirjul priimulal on oma lugu: ajasin talle näpud juure alla üleeile, emadepäeval Raikküla mõisa aias, esimeses eestimaale rajatud kiviktaimlas.
kas Keyserlingide aegne?
nüüd igatahes minu kiviktaimlas!
kuskil kümmekond aastat tagasi tõin Avangardist, Saadjärve lähistelt õe juurest väikese, ca paariküme cm pikkuse kultuursirelivõsu. panin ta nn taimede lasteaeda. paari aasta pärast ilmus sireli kõrvale veel üks võsuke, mis kasvas hoopis kiiremini kui sirel ise. mis või kes, ei teadnud. ka seda mitte, kui suureks kasvab, seepärast istutasin ta kasvuhoone nurga juurde, kus tal ruumi kasvada just selliseks nagu sobib.
kollased tulbid on nõukaaegsed.
1 kommentaar:
Sul on ilus ja huvitav aed!
Oled ikka virk inimene, mina kiviktaimlat sellepärast ei tee, et seda hooldada on raske. Püsikute ja kivide vahelt ombrohtu kätte saada. Basseinikene tähendab omakorda hoolt, mul suvilas ka on. Vahepeal juba mõtlesin ta mulda täis panna. Ta mul kaskede all, oksad ja lehed lähevad sisse. Aga vesi on armas ja rahustav jälle.
Postita kommentaar